Welcomw To Blogspot Riezal Cinta Damai

Kamis, 29 September 2011

Planu Estratejia Dezenvolvimentu Nasional (PEDN)


Foin dadauk, governu aktual liu husi Primeiru Ministru (PM) lansa ona “Planu Estratejia Dezenvolvimentu Nasional (PEDN)”  ka  “Strategic Development Plan (SDP).” Primeiru Ministru iha biban ne’ebá hateten katak PEDN sei sai “guia” ida ba Timor oan atu dezenvolve Timor-Leste.
Tuir hau nia hare’e, PEDN dokumentu ne’ebé inklusivu no komprehensivu. Maibe iha artigu ida ne’e, hau sei komenta deit kona ba área  makro-ekonomia, liu-liu ba estrutura ekonomia Timor-Leste.
Wainhira ita liga estrutura ekonomia Timor-Leste ho politika fiskal, espesialmente ho “despeza governu,” ita bele fahe estrutura ekonomia ba faze tolu: 1) estrutura ekonomia ho orsamentu governu ne’ebé maioria orsamentu mai husi nasaun doador sira ; 2) estrutura ekonomia ho politika fiskal (despeza governu) ne’eb’e sai fator prinsipal ba dezenvolvimentu ekonomia; no 3) estrutura ekonomia ho kontribusaun  setor privadu ne’ebé  bo’ot.
Molok atu fo hanoin klean kona ba estrutura ekonomia iha Timor-Leste, hau sei define uluk saida maka estrutura ekonomia. Estrutura ekonomia signifika katak “karakteristika ekonomia ne’ebé reflekta lala’ok ekonomia iha fatin ida no iha periodu  ruma.  Tamba ne’e estrutura ekonomia Timor-Leste signifika katak setor sira  ne’ebé domina iha dezenvolvimentu ekonomia iha periodu ruma.
Bazeia ba deskrizaun badak iha leten, pergunta ne’ebé karik mosu maka  tamba sa maka estrutura ekonomia diferente kada periodu  no politika saida maka ita presiza adopta hodi kria estrutura ekonomia ne’ebé fo benefisiu ba sosiedade tomak iha Timor-Leste?
Wainhira ita observa didiak, hahú husi 2002 to’o agora, ekonomia Timor-Leste domina husi setor agrikultura subsistente  no setor públiku ne’ebé ho tendensia adopta no implementa politika fiskal expansionária  ka  “expansionary Fiscal Policy.”
Husi prespetiva ekonomia, setor públiku ka “governu” adopta politika ida ne’e tamba: 1) setor públiku persiza kria ambiente  “a friendly business environment” ne’ebé bele suporta setor privadu atu  buras; no 2) setor públiku hetan reseita sira  husi rekursu mina rai. Tamba ne’e dala barak ema hateten ekonomia Timor-Leste depende ba mina rai/“oil economy”
Bazeia ba experiensia husi rai seluk no hanoin husi matenek nain sira, atu kria estrutura ekonomia ne’ebé fo benefisiu ba sosiedade tomak no iha dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé estável no sustentável, Timor-Leste presiza kria estrutura ekonomia  ho setor privadu ne’ebé forsa no sai fator dominante iha ekonomia.
Hanesan artikula ona iha PEDN katak setor públiku sei kontinua sai setor dominante ba ekomomia Timor-Leste iha primeira dékada husi PEDN, maibe, iha segunda dékada, setor privadu maka tenki sai “main economic player.”
Estratejia ne’e aplikável ba kondisaun Timor-Leste tamba atu suporta no haburas setor privadu, setor públiku tenki kria kondisaun sira  ka ambiente  ne’ebé diak ba setor privadu hodi halo investimentu.
Tamba ne’e iha primeira dékada PEDN, setor públiku tenki hadi’a no dezenvolve infrastrutura (estrada, aeroportu, ponte kais, eletrisidade, no telekomunikasaun), kria no haforsa implementasaun lei investimentu, asegura no mantein seguransa no estabilidade, dezenvolve setor finanseiru, no dezenvolve kapital umanu.
Hein katak politika ne’e bele halo Timor-Leste sai fatin atraktivu ba investor sira  lokal no estranjeiru hodi aumenta investimentu iha setor agrikultura, turismu, no industria hidrokarbon ka mina rai.
Investimentu husi setor privadu iha agrikultura sei dezenvolve agrikultura husi sistema subsisten/primitivu ba agro-komérsiu no agro-industria  ne’ebé kompetitivu iha merkadu doméstiku no internasional.  Benefísiu ne’ebé Timor-Leste bele hetan maka hasa’e exportasaun no vantajen komparativa ka “comparative advantage” liu husi espesializasaun, hasa’e rendimentu agrikultor sira , no hadi’a maioria povu Timor-Leste nia moris.
Dezenvolvimentu setor turismu sei muda estrutura ekonomia Timor-Leste. Investimentu husi setor privadu ba industria turismu sei halo Timor-Leste sai fatin destinasaun ba turista international.
Setor produtivu importante seluk ne’ebé presiza dezenvolve hodi muda estrutura ekonomia  maka investimentu iha industria mina rai. Timor-Leste iha “upstream oil industry” ne’ebé potensial atu hamosu “downstream oil industry” ne’ebé kompetitivu.  Tamba ne’e atu hetan benefisiu máximu husi rekursu ida ne’e, ita presiza kria kondisaun sira  (hanesan  pakote projetu tasi mane) ne’ebé suporta ita nia posizaun hodi dada kadoras mai iha Timor-Leste.
Ikus liu, hau hakarak konklui katak, husi prespetiva ekonomia,  estrutura ekonomia Timor-Leste agora dadaun karakteriza ho agrikultura subsistente , despeza setor públiku ne’ebé bo’ot, no rekursu kapital umanu ne’ebé limitadu. Atu atinje objetivu ekonomia iha 2030, katak Timor-Leste sai Nasaun ho rendimentu médiu as ka “upper middle income country,” ka ho per kapita mínimu $4,000, ita tenki iha kapital umanu ne’ebé produtivu no ho setor privadu ne’ebé uza rekursu ekonomia hotu-hotu ho efisiente  no efikásia hodi dezenvolve setor produtivu hanesan agrikultura, turismu, no industria mina rai. Ho implementasaun PEDN ne’ebé diak no akuntável, hau fiar katak estrutura ekonomia Timor-Leste sei muda ba ekonomia ho estrutura ne’ebé fo  garantia ba dezenvolvimentu no kresimentu ekonomia sustentável.
Atu remata artigu ne’e, hau hakarak impresta liafuan husi Professor Jeff husi Columbia University katak “dezenvolvimentu ekonomia la’os bazeia deit ba GNI per kapita maibe tenki mos ho kualidade moris sidadaun nian.” Tamba ne’e, hau mos hakarak hateten katak objetivu ikus ba politika ne’ebé atu adopta maka hamenus kiak, la’os  muda estrutura ekonomia. Maibe atu hamenus kiak, ita presiza muda estrutura ekonomia.
Hakerek nain interese iha Ekonomia.


IMPAKTU KOMERSIU EKONOMIA INTERNASIONAL BA TIMOR LESTE WANHIRA SAI MENBRU ASEAN

Husi; Juviano ”Corro” Xavier
Iha era dezemvolvimentu global no komersiu inter-nasaun ne’ebé avansadu iha mundo tomak nudar sai preukupasaun ba nasaun terseiru mundial hodi determina estrategia foun para kompete hodi ekilibra interese iha vantazem mutualismu kualidade komersiu klobalizasaun internasionál ne’ebe ho karakter liberalimu, liu-liu iha linha koperasaun ekonomia. Maneira hodi aseleira prosesu interasaun ekonomia ida ne’e mak hametin koperasaun regional ho objektivu kria kompetisaun saudavel no non-saudavel ho nasaun sira seluk iha komersiu merkadu mundial. Komersiu livre nudar konseitu ekonomia ne’ebé movimentu iha konseitu globalizasaun komersiu mundial entre nasaun ida ba nasaun ida (Bilateral), nasaun ida ho nasaun hotu-hotu iha mundo (Multilateral), no entre nasaun iha rejiaun (Antar kawasan). Konseitu sistema komersiu livre bele hasa’e increasing economic growth no felisidade ekonomia sosiedade wanhira nasaun implementa konseitu ekilibra iha sistema interasaun komersiu global ne’ebe ho signifikante.
Prinsipiu natural ne’ebé hatu’ur iha organizasaun ASEAN forum iha pilar tolu ne’ebé sai filosofia kada menbrus iha ASEAN forum ida ne’e mak hanesan sigurança (ASEAN Security Community), Sosial no Cultura (ASEAN Social and Culture Community) no Ekonomia (ASEAN Economic Community). Agora objektivu fundamentu husi pilar tolu ne’e mak pilar ekonomia oinsa mak bele dudu ekonomia menbrus ASEAN nian liu husi free trade (Perdangagan bebas) liu husi fileira liberalizasaun hodi hasa’e kresimentu ekonomia ASEAN nian oinsa mak aseleira prosesu CEPT-AFTA para liberaliza tarifa ba produtu iha nivel inter-regiaun ASEAN ninian hodi nune’e vizaun ASEAN 2020 bele kria sistema merkadu unidade ka livre iha ASEAN nia laran.
Integrasaun ekonomia ASEAN iha rejiaun Southeast ASIAN nudar vizaun ASEAN hodi atinzi objektivu ne’ebé determina iha tempo estabelesementu ASEAN iha 1967 . Area komersiu livre ASEAN (AFTA) signifika katak sistema komersiu ne’ebé liberta autor exportir no importir hosi inpedementu tarifa no non-tarifa ba sasan hirak ne’ebé exporta no importa entre nasaun mebrus ASEAN no parseirus wainhira kria konkordansia iha nivel implementasaun ba zona komersiu livre. Objektivu hosi konteudo konkordansia implementansaun AFTA mak atu aselera aktividades komersiu hodi atrai interese investor hosi nasaun seluk ou fora de rejiaun ASEAN ne’ebé hanaran investimentu direita estranjeiru/Foreign deirect investments-FDI ne’ebe hasa’e volume komersiu intra-rejiaun no dezemvolve mekanismu kompetizasaun produtu entre menbrus ASEAN hodi kompete no hasoru merkadu livre mundial. Prinsipiu husi vizaun implementasaun area komersiu livre ASEAN bele akomoda produtus tomak ne’ebé movementa iha rejiaun ASEAN ninian hanesan manufacture no produtu agrikultura ne’ebé bazeia ba mekanismu produtu entre nasaun menbrus ASEAN hodi reduz tarifa husi 0 - 5 % no elimina tarifa iha area merkadu livre. 
Karik introdusaun hirak ne’e atraves husi pilares, lala’ok iha organizasaun ASEAN forum nia laran no prinsipius balun ne’ebé estabelese secretariat forum ASEAN nian ida ne’e bele hanesan informasaun, matan dalan ou referensia ba Timor Leste antes foti dezisaun atu sai menbrus ba ASEAN FORUM atu labele sedu liu sai menbru ba ASEAN forum, preukupasaun husi hakerek Nai’n nian kona ba timor leste atu sai menbrus ASEAN ninian liga ba kondisaun hotu ne’ebé timor leste sei hasoru durante ne’e hanesan; husi aspeitu ekonomia sai problema bo’ot ida ba Timor Leste tamba kondisaun baziku balun ba assunto ekonomia ita sidauk prepara ho didiak hanesan sistema ekonomia Timor Leste ita sidauk determina halnusa mak ita bele hasoru ou kontrola merkadu livre (free trade) no oinsa ita bele orienta dezemvolvimentu ekonomia ho fileira ida ne’ebé klaru se wanhira ita sidauk determina ita nia sistema ekonomia ne’ebé klaru, struktura ekonomia sidauk masimu, ita nia industria extraktiva sidauk masimu, seitor produtu lokal sidauk sufisiente ba ita tamba wanhira ita tama menbru ASEAN kedizer ke ita iha ona komiditi ne’ebé ita garante ona atu lori ba merkadu internasional ka lori ba free trade atu kompete iha ne’ebá agora dadauk ita han deit mos sidauk sufisiente sata’an lori ba merkadu internasional (free trade), atu responde konsumedores komunidade ASEAN nian, Ita sidauk iha lei investimentu no kontrolasaun ne’ebé forti hanesan ita hare katak ema estranjeirus domina hela ekonomia seitor mikro iha area negosiu ki’ik sata’an ita atu tama tan menbrus ASEAN karik nasaun ne’e sei domina tomak husi ema estrangeirus, politika komersiu sidauk masimu tamba save prinsipal karakteristiku ba integrasaun ekonomia ASEAN mak hanesan; Kria merkadu mesak (Single) no baze produtu, Kompetisaun ekonomia iha nivel rejiaun, dezemvolvimentu ekonomia equitable iha rejiaun, integrasaun rejiaun iha ekonomia mundial, promosaun produtu lokal kada nasaun nian. Aleinde husi aspektu sigurança zona maritima ita sidauk kontrolu ho masimu, sigurança fronteira sidauk kontrola ho diak, Lei Human Trafic ita sidauk estabele entaun kuandu ita tama ba Merkadu livre karik nasaun ne’e sai fali lahan komersializasaun ba prostituisaun. Hare husi aspektu infrastruktura baziku atu responde kona ba aktividades movimentsaun rejiaun nian sidauk sufisiente hanesan; ita nia kondisaun aeroporti no nia manutensaun seluk, kondisaun portu iha tasi ibun ho nia manutensaun mos sidauk diak, Estrada, pontes no seluk-seluktan. Husi aspeitu rekursu Umanus ita nia komunidades sidauk hatene saida mak ASEAN FORUM, ita nia ema ne’ebe ita prepara ona atu tu’ur iha departamentu luar negri sidauk sufisiente tamba wanhira ita tama ona menbrus ASEAN FORUM ita hatu’ur departamentu inter-ministerial atu hala’o nia kna’ar iha departamentu luar negri hanesan ministeriu ekonomia, Agricultura, Industria, Komersiu, infrasturuktura, Sigurança no seluk-tan.
Kondisaun hirak ne’e sai preukupasaun ba ita wainhira ita la iha preparasaun ba kondisaun hirak ne’e, la signifika katak la aseita politika ida ne’e maibé persiza diskusaun maka’as, loke informasaun ba ema hotu atu asesu no analiza assuntu ida ne’e tamba ida ne’e assuntu nasional ne’ebé iha influensia maka’as ba soberania ekonomia estadu no povu rai ida ne’e nian mesmu ke ita iha baze legal tamba iha konstituisaun Republika Demokratika de Timor Leste (RDTL) hodi hala’o relasaun internasional iha artigu walu (8) alinea hát (4) trata asuntu ida ne’e; “Republika Demokrátika Timor Leste hala’o nafatin nia relasaun babelun espesiál no harosan ho nasaun viziñu sira liu-liu ia rejiaun laran”. Karik ita nia strategia politika fundamentu mak ne’e atu tama ASEAN forum hodi responde nesesidade obstaklu ne’ebé timor leste sei infrenta iha kontelasaun ekonomia-politika ASEAN espesialidade ba formasaun integrasaun unidade komunidade ASEAN ne’e parte positivu maibé kestaun mak ita sei iha kondisaun balun ne’ebe sidauk garante no sidauk preparadu atu sai menbru ba ASEAN ida ne’e tamba wanhira ita sai menbru ASEAN ita mos sei hola parte iha  Agreement Free Trade Area (AFTA) entaun ekonomikamente ita tengki prepara pra-kondisaun tamba ita sei involve iha Free Trade (Perdagangan Bebas). Preukupasaun ba hakerek Na’in tamba prosesu konsensus nasional la’o tiha ona parte Guvernu husi Ministeriu Estranjeiru liu husi departamentu trata asunto rejional ne’ebé trata assunto ida ne’e nia servisu la’o dadauk ona iha prosesu lubuk balun ne’ebé atinzi tiha ona maibe husi parte seluk sira la iha analiza kondisaun timor leste nian ho meius intra-sektoral mais espesifiku ba kondisaun hirak ne’ebé timor leste infrenta agora, ida fali husi parte guvernu la honestu no tau importansia tamba tuir lolos antes tama iha konsensus nasional persiza konvida ema hotu hanesan sosiedade sivil (NGO, Igreja, Akademiku Organizasaun Komunidade Nian) tamba ne’e asuntu nasional ne’ebé kuandu failha fo’o impaktu ba povu ki’ik sira, ida fali tuir lolos mos persiza sosializasaun asuntu ida ne’e ba komunidade para sira iha kunhesimentu baziku ruma saida mak ASEAN FORUM pelumenus ida ne’e hanesan informasaun baziku ba sira no persiza mos esklarese nia vantazem no dezvantazem ba povu sira persiza tengki hatene tamba ne’e importante ita atu lori nasaun hodi ba hamutuk ho nasaun seluk ne’ebé ho diferensia oi-oin hanesan diferensia politika, ekonomia, sosial kultura laos kestaun simples ida, maibé buat sira ne’e la akontense hau hanoin guvernu persiza tau matan ba preukupasaun hirak ne’e.






Tidak ada komentar:

Posting Komentar